Holstres suure järve ääres asub koolimaja ....

Seoses sellega, et osaleme „Kino maale“ projektis ja plaanime vaadata selle raames pakutavaid Taani filme ja animafilme, oli meil võimalus külla kutsuda Taani Suursaatkonna esindajad. Meid külastasid kultuuri- ja infosekretär Kirkke Torpan, praktikant Frederik Marcus Hestbjerg Rasmussen ja nende autojuht Jüri Lepp. Kirke Torpan tutvustas Taanit, Eesti ja Taani suhteid ning saatkonna tööd. Õpetajaid ja lapsi huvitas ka, milline on Taani koolielu. Aeg läks väga kiiresti ja külalised pidid tõttama edasi Paistu Kooli. Muidu oleks juttu jätkunud kauemaks, sest nendega oli väga huvitav kohtuda.

Tänuks tuleku eest kinkis direktor neile meie õpilaste valmistatud savivaasid ja kooli logoga pastapliiatsid.

2019 10 29 Külalised Taani saatkonnast 04

 

 

2. ja 4. klass käis õppekäigul Hellenurme veskimuuseumis vaatamas- kuulamas protsessi leivaviljast jahu jahvatamiseni, vesiveski tööa tutvumas ja proovis ise leiba küpsetada. Sellise suurepärase võimaluse andis meile Hellenurme veskimuuseumi emand Mae. Nimelt Elva jõe paisjärve kaldale rajas saksa mõisnik Middendorff 1880-ndatel aastatel vesiveski, mis on seni Eestis ainuke töötav vesiveski. Veskiemand Mae vanavanaisa perekonnanimi oli Veski ja ta ostis Eesti riigilt endale selle jahu- ja püüliveski. Tänapäeval kasutusel olevatest seadmetest enamus on olnud veskis kasutusel juba alates 1930-ndatest aastatest. Vaatamata erinevatele riigikordadele on Hellenurme veski saia- ja leivajahu, mannat ja tangu jahvatanud pidevalt. Praegu on võimalus jälgida veskis viljaterade jahuks, mannaks, tanguks valmimise protsessi algusest lõpuni ja leivakojas küpsetada saadud jahust leiba.

Oma tehtud leib maitses hästi, paremini kui poe oma. Veskimuuseum pakub huvilistele programmi “Veest leivani ehk jahutegu veskikojas ja leivategu leivakojas”. Leivakoja ruumidesse on vaatamiseks välja pandud esemed, mis olid igapäeva elus ja veskis  kasutusel sadakond ja enam aastat tagasi. Põnev oli jälgida veskiemanda toimetusi veskis. Kui turbiinid pandi käima, hakkas jalgealune värisema. Natuke kõhe oli, sest selline kogemus puudus.

Meie saime teada, kuidas viljaterast saab jahu ning jahust omakorda leib meie toidulauale. Paljud lapsed küpsetasid ise esimest korda leiba ja tutvusid veski tööga.

Päev möödus kiirelt ja andis huvitavaid teadmisi.

Õpetaja Irma Tooming

 

 

Osalesime algatuses Minu Lugu ja panustasime juubeliaastal suurejoonelise rekordi sooritamisse: 181 ettevõtjat ja juhti jagasid oma lugu 208 korral 157 Eestimaa koolis.

Algatus „Minu lugu“ vahendas koolidesse erinevaid ettevõtjaid, et panna noored märkama ettevõtlikkust ja olema ise ettevõtlik. Meie kükaliseks oli Maarjo Mändmaa AS-ist Hoolekandeteenused. Ta kohtus 9. klassiga karjääriõpetuse tunnis.

„Ta oli väga sõbralik ja tore inimene, ta rääkis oma elust kuidas tema alustas oma karjääriga ja sai edukaks. Minu jaoks oli tema räägitud teema väga huvitav, kuna ma tahaksin ka ettevõtjaks hakata ja tema jutt inspireeris mind. Ma õppisin seda, et kui sa ei armasta teha seda tööd mida sa teed siis sellega edukaks ega rikkaks ei saa, vaid pead leidma sellise töö mida sa armastad ja teed pühendumisega.“ Marite

„Ta tundus väga toreda inimesena, ta rääkis meile kuidas rikkaks saada ja mida ta ise elus teinud on, minu jaoks oli see väga huvitav, ma õppisin, et kõikide inimestega peab läbi saama muidu kui sul halvasti läheb keegi ei aita sind  ja ettevõtte tegemine pole lihtne.“ Gerli 

2019 10 11 Ettevotja

Külaline Maarjo Mändmaa ja õpetaja Raido Rõivas 9. klassi õpilastega

Foto: Anu Saar

 

 

 

Õpetajate päeva alustasime aktusega. Nagu ikka, istusid õpetajad aukohtadel. Kavas oli luuletust, laulu ja pillimängu. Kuulda saime õpilaste mõtteid teemal „Kui mina oleksin õpetaja…“. Õpetajad pidid täitma ka ühe ülesande – etteantud ajaga tegema ühise joonistustöö „Koolimaja“. Igal õpetajal oli kasutada vaid ühte värvi vildikas ja värve vahetada ei tohtinud. Õpetajad tegid meeskonnatööd hästi ja said ülesandega hakkama.

Aktuse lõpus tutvustati selleks päevaks ametisse määratud aineõpetajaid ja allkirjastati kooli üleandmise leping. Alla kirjutasid direktor Anu Saar ja uus direktor Kristjan Karl 

Aktusele järgnesid tunnid. Õpetajad aga seekord ei kehastanud end 9. klassi õpilasteks, vaid sisutasid oma päeva meelepäraste tegevustega. Leiti vastused Stuudiumi kasutamisega seotud küsimustele, meistardati paeltest lilli ja peeti vestlusringi.

Fotosid tundidest aitas teha 8. klassi õpilasne Henry Mattias

2019 10 04 Õpetajate päev 01

Õpetajad koos lastega rütmipille mängimas

Foto: Tony Orumets

 

 

Rahvusvahelise muusikapäeva puhul korraldas Vijandi vald valla raamatukogudes muusikalise kohtumise Adeele ja Jaan Jaagoga. Tänu Holstre raamatukogule ja õpetaja Ene Karule oli meil võimalus kuulata külaliste muusikalist etteastet terve kooliperega. Ka lasteaialapsed olid tulnud  sellele väikesele kontserdile.

Adeele Jaago esitas mõned toredad omaloodud laulud ja Jaan Jaago saatis teda akustilisel kitarril. Lisaks laulmisele tõid nad meile sõnumi, et laulukirjutamisega ei ole kunagi liiga vara alustada. Loodame, et see andis mõnelegi lapsele inspiratsiooni. Jaan Jaago tutvustas lastele ka oma pilli. Muusikaõpetaja rõõmuks lapsed tundsid kitarri ja oskasid Jaan Jaago küsimustele vastata.

Pärast etteastet kinkisime neile kooli poolt 7. klassi õpilase Oliveri meisterdatud savikausi, milles olid 5. klassi valmistatud juustuküpsised.

Traditsiooni kohaselt jäädvustasime külalised koos koolperega ka pildile.

Enne veel, kui muusikud kiirustasid järgmisesse esinemispaika, tuli neil jagada ka autogramme ja „fännide“ järjekord oli ikka päris pikk

2019 10 01 01

Adeele ja Jaan Jaago kooliperega

 

 

Kuuldes üle-Eestilisest „Maal elamise päevast“ tegid õpetajad otsuse, et sellest päevast võiks osa saada ka meie koolipere. Päeval, mil Holstre kutsub kohaliku eluga tutvuma kõiki huvilisi, ei saa ju külast puududa lapsed. Oleme need, kes külale elujõudu annavad.

Hoolimata laupäevast, oli koolimaja õpilasi täis ja meie päev kujunes väga sisukaks.

Alustasime infominutitega. Õpetaja Marika tutvustas Maal elamise päeva projekti ja päeva korraldust.

Jätkasime tundidega, mis olid kohati tavapärasest erinevad.

Tunde olid külastama tulnud mitmed lapsevanemad ja pereliikmed. Tore oli näha ka paari õpilast, kes kunagi meie koolis käisid ja tulid nüüd vaatama, kuidas meil läheb.

Peale tunde sõime lõunat ja jalutasime magasiaita, et osa saada sügislaadast. Magasiaidas toimus laadale lisaks sügisnäitus, milles meie lapsed samuti osalesid. Laadal olid õpilased aktiivsed müüjad ja ka ostjad. Müüdi oma vanu mänguasju, küpsetisi, aia- ja metsasaadusi, riideid ja jalanõusid. Kõige erilisemad esemed, mida meie laatadel ei ole enne olnud, olid 3D prinditud võtmehoidjad. 9. klass kogus küpsetistega raha klassisündmuste korraldamiseks.

Peagi tuli meil tagasi jõuda koolimajja, et alustada õpetaja Kädi-Liisi korraldatud KiVa orkenteerumismängu.

Mängimiseks moodustati meeskonnad rivis 7-ks lugedes. Nii sattusid ühte meeskonda erineva vanusega õpilased. Neil tuli läbida kümme erinevat punkti. Oli see vast meekonnatöö! Kas teie olete varem koos oma kambaga teinud käte alt keerutamist, vaipa ümber pööranud ise koos teistega vaiba peal seistes, kanamuna pakkinud ja lennutanud, plakati meisterdanud, üksteisele midagi head öelnud, ristsõna lahendanud, kogu kambaga hularõngast ja paberist läbi pugenud, planeete tudma ja soo peal laudadega liikuma õppinud? Lisaks kõigele ehk olete teinud veel samal ajal valmis luuletuse ja selle ilusa käekirjaga paberile kirjutanud? Seda kõike kahe tunni jooksul. Meie lapsed said sellega väga hästi hakkama. Eks see tule sellest, et kõik õpilased teavad üksteist ja nii suured kui väikesed tunnevad end koos hästi.

Oli väga tore, et isegi ilm toetas meie KiVa orienteerumist ja lasi päikesel täies jõus särada.

Oleme tänulikud kõikidele õpilastele, kes tulid sellest päevast osa saama. Selle eest saavad nad suvel koolivaheajale ühe päeva võrra varem.

 

 

Free Lightbox Gallery

Osalemissoovi sai selleks vaaldatud juba kevadel. Meie küla ainukese üsna ohtliku asuohaga ülekäiguraja juures ju puudusid tähelepanu püüdvad kirjad, mida olime näinud mõnes muus asulas liikudes.

Hiljuti tõi maanteeamet meile kooli markeerimiseks vajalikud vahendid – šabloonid ja värvi. Pidime aga päris pikalt ootama päeva, mil oleks ilus ilm ja muud toimetused ei segaks meie ettevõtmist.

Markeerimise võttis ette 5. klass. Esialgu lihtsana tuntunud ülesanne osutus üsna keeruliseks. Raske oli pihustipudelist värvi teele kanda nii, et see ei läheks laiali. Iga õpilane, kes soovis, sai proovida värvida. Esimene kiri tuli tegelikult üsna kole. Järjest meie oskused arenesid ja viimased kirjad, mille tegime sootuks koolimaja nurkade juurde, olid juba päris kenad.

Kui liigud Holstres ja näed ülekäiguraja juures kirjasid „Peatu, vaata, veendu!“, siis palun mõtle sellele, et liikluses tuleb olla väga tähelepanelik. Mitte ainult jalakäial, vaid kõikidel liiklejatel. Turvalist liiklemist!

2019 09 17 01

5. klass enne markeerimist

 

2019 09 17 02

Valmis hoiatuskiri koolimaja nurgal

 

 

Ilmaga meil vedas. Oli kuiv ja päikeseline, kuigi üsna külm.

Sel aastal oli õpetaja Kelly Vomm korraldanud alade läbimise kahes vanuserühmas. 1.-3 klass ja 4.-9. klass.

Kõik läks väga ladusalt. Lapsed võtsid aktiivselt osa. Noorem vanuseaste viskas palli, hüppas kaugust ja jooksis 60 m. Vanemad õpilased tõukasid lisaks selle veel ka kuuli ja jooksid kaks staadioniringi. Eks see viimane osutus paljudele kõige raskemaks alaks.

Vabastatud õpilased olid abilised pildistamisel ja kaugushüppe juures. Õpetajad osalesid spordipäeval traditsiooniliselt kohtunikena. Mine tea, ehk tuleb neil järgmisel spordipäeval ka ketsid jalga panna, sest mõnel õpilasesinduse liikmel  tekkis plaan õpetajad sportimisse kaasata.

Spordipäevaga võtsime osa Eesti Koolispordi Liidu korraldatavast koolispordipäevast. Selle eest rõõmustas Koolispordi Liit meie tublimaid spordlapsi torusallide ja Koolispordiliidu logoga kottidega

2019 09 23 01

Henry, Kenert ja Sten-Tõnis

Foto: Hendik-Matheus Michalsky

 

Koolispordi liidu logo

 

 

Holstre kooli 1.- 4. klassi õpilased osalesid eelmistel õppeaastal RMK poolt korraldatud metsaviktoriinil, kus kõik meie kooli osalenud klassid saavutasid teistkordselt esikohad. Laste juhendajad olid õpetajad Eha Hanson ja Ene Karu.
Viktoriini võitjatele auhinnaks oli omal valikul tasuta loodusõppeprogrammid looduskeskuses ning transport.

Reis sai teoks 10. septembril. Ilmataadilt oli meile varuks imeilus suvine ilm, mis andis 2.- 5. klassi õpilastele võimaluse nautida Lõuna- Eesti hilissuvist loodust ja kuulata giidide teadmisi vaheldumisi erinevate mängudega teekonna vahepeatustes.

2.ja 3. klass alustasid giidi seletusi kuulates kilomeetripikkust jalutuskäiku mööda looduskaitse all olevat kuusemetsa, kus oli uskumatult palju erineva suurusega sipelgapesi. See oligi „Sipelgate rada”. Giidil oli kaasas sipelga kujutis, mille abil saime teada sipelga kehaehitusest, kaardid sipelgate ametitest, millist ülesannet keegi selles kuuse- ja männiokastest meisterdatud majas täitis. Jutu tähelepanuköitvamaks muutmiseks oli kaasas ka pilte ja jooniseid. Kuulasime suure huviga, kuidas kümned või isegi sajad tuhanded sipelgad oma mitmekorruselises kuhilas elavad, kuidas lehetäidelt nektarit saavad, kuidas oma poegi kasvatavad, kes on nendele vajalikud loomad, kellele ja miks sipelgad kasulikud on. Saime kuulda ka nende vaenlaste kohta. Metsarajal olid Akol muljetavaldavad teadmised nende usinate putukate elust. Nii mõnigi laps sai sipelga- hirmust üle, võttis väikese loomakese käe peale ja vaatles teda. Lapsed said oma küsimustele giidilt põhjalikud vastused.

Pärast kosutavat lõunasööki ootas ees uus rännak Kiidjärve radadel, mööda Ahja jõe kallast. Umbes 70 aasta eest rajati Ahja jõele hüdroelektrijaam, mis kannab Saesaare hüdroelektrijaama nime.
Soovide kivile usaldasime oma salasoovid. Edasisel teekonnal jõudsime liivakivipaljandi juurde, mille alt vulises välja emalätte kristallselge ja külm allikavesi. Käed ja näod said noorendava võluveega kastetud, täitsime oma joogipudelid ja jätkasime matka.
Edasine teekond viis meid mööda jõe kallast ja metsaradu Suure- Taevaskojani. Meile avanes Ahja jõe paremkaldal võimas liivakivipaljand, mis tõuseb jõe pinnalt 22,5 meetrini. Nautisime kaunist vaadet ja tegime mõned fotod ning seejärel seadsime sammud parkla suunas.

Pika matkapäeva õhtuks olid lapsed väsinud, aga õnnelikud ja tänulikud õpetaja Ehale põneva päeva korraldamise eest.

Õpetaja Aime Raidmäe
Õpetaja Irma Tooming

2019 09 10 01

Foto: Adeele Tukk

 

 

20. septembril käis üheksandale klassil karjääritunnis külas Johannes Kruusma. Kuna karjääriõpetaja Raido Rõivas oli ise täiendõppekoolitusel, avas ta tunni ja tutvustas külalist Skype teel. Kaks tundi läks kui linnulennult ja  õpilastele kohtumine külalisega väga meeldis.

 

 

 

Osalesime 20. septembril 1.-4. klassiga Maailmakoristuspäeval. Vaatasime üle koolimaja ümbruse ja aia, staadioni, mänguväljaku ja järveäärsed puhkealad nii siinpool, kui sealpool järve. Veel käisime läbi bussipeatused ja külakeskuse teeservad. On kurb, et leidsime väga palju prahti: plastik- ja klaaspudeleid, plekkpurke, suitsukonisid, kilekotte, kommipabereid, t-särgi, saunalina, katkise õuetermomeetri, kalossi, kaks saabast jm. Nagu näete, saime prügi kokku kaks kärutäit.

Koristuspäeva lõpuks vaatasime üle, millised leitud asjadest oleks saanud viia taaskasutusse. Selliseid asju oli kolm neljandikku. Loodame, et järgmisel aastal me enam nii palju prügi ei leia.

Pildi tänasest leiust koos andmetega saadame Maailmakoristuspäeva korraldajatele, et osaleda auhinna loosimises. Hoidke meile pöialt ja ärge visake prahti loodusesse!

2019 09 20 01

1.-4. klass oma "saagiga"

 

 

 

 

Murdmaateatejooksust 19. septembril Viljandis Jakobsoni koolis võttis meie 1.-5. klassist osa 10 õpilast.

Esikolmikusse pääseda kahjuks küll ei õnnestunud. Sellegipoolest võis päeva lugeda kordaläinuks, sest kõik meie võistlejad andsid endast parima. 

2019 09 19 Murdmateatejooks foto Sakala

Pildil Maikel

Foto: ajaleht Sakala

 

 

Kool aastast 1833. Praegune koolimaja vana osa õnnistati sisse 3.novembril 1935. aastal.  Holstre Kool asub looduskaunis kohas Holstre järve kaldal. Kooli ruumides tegutseb ka lasteaed Mõmmik, mis avati 2. septembril 2006. a. 1. septembril 2014.a avati kooli ruumides eelkoolirühm Karukell. Käesoleval õppeaastal käib koolis 71 õpilast ja lasteaias 21 last.

koolimaja

1935