Juba 1830. aastatel hakati siinkandis lastele kooliharidust andma. Seda küll mitte selles koolimajas, kus praegu viibime, vaid Pulleritsul ja Pirmastus.
Pulleritsu koolimaja 1911. aastal. Viljandi muuseumi fotokogu
Pulleritsu kool on asutatud arvatavasti 1833. aastal.
Pulleritsu kooli juhatajatest on enim tähelepanu pälvinud Jaan Adamson. Ta polnud vaid koolmeister, vaid ka eesti rahvusliku liikumise tegelane ja Aleksandrikooli mõtte algataja. Jaan Adamsoni pilt ripub Holstre kooli saali seinal ja temale püstitatud mälestuskivi on lipuplatsil.
1920. aastatel jäi Pulleritsul ja Pirmastul õpilaste jaoks ruumi väheks.
Ajaleht Sakala, 1 november 1935
Hoopis terava kuju võttis asi 1924. aastal. Kumbagis koolis oli tol ajal ligi 100 last. Kooliruumide kitsikusest loodeti esialgu sile saada niiviisi, et teostada mõlemale koolimajale juurdeehitused. Asjatundjate arvates ei oleks aga juurdeehitus tulnud kuidagi odavam, kui hoopis uue maja ehitus seniste koolide ühendamisel.
Põhimõtteline otsus uue maja ehitamiseks järgnes vallavolikogult 1925. aasta lõpul. Tarvismineva krundi lubas põllutööministeerium endise Holstre mõisa südamest Pirmastu koolikoha vastu. Uue koolimaja asend on valitud õige õnnelikult. Hoone asub looduslikult ilusas kohas, järve kaldal, ümbritsetud puudega. Kui mujal tuleb enne palju vaeva näha, et anda koolimajale sobivat ümbrust, siis Holstres pole seda enam vaja, sest koolimaja ümbrus on kõigiti kaunis.
Koolimaja projekteeris arhitekt August Volberg
Ehitustöö lõppes 21. septembril. Uues koolimajas oli 4 klassiruumi, üks käsitööklass ja võimla, internaadi ruumid ja korterid 4 õpetajale. Kool sai nimeks Holstre 6-klassiline Algkool
Direktoriks määrati Pulleritsu viimane direktor August Lainas
Kooli avamisest kirjutasid paljud Eesti ajalehed
Päevaleht, 5. november 1935
Pühapäeval avati Holstres suure pidulikkusega valla uus ja moodne 6-kl. algkooli maja. Riigivanema esindajana võttis koolimaja pühitsemisest osa haridus-sotsiaalminister Nikolai Kann, kes saabus Holstresse koos haridus-sotstaalministeeriumi koolivalitsuse direktori paul Mägrakesega. Peale selle oli Holstresse sõitnud konservatooriumi direktor professor Juhan Aavik. Avarad uue koolihoone ruumid olid tulvil täis rahvast.
Haridus-sotsiaalminister Nikolai Kann ütles oma aktusekõnes, et Holstre on püstitanud oma lastele suure ja nägusa haridustempli. Tuleb pidada rõõmustamaks seda et meil järjest kerkivad uued koolimajad, kus lapsed võivad õppida ja kasvatada tiibu. Holstrest on välja läinud palju suuri mehi. Siin on meie lugupeetud riigivanema K. Pätsi kodupaik. Siin on ka ärkamisajal elutsenud suuri rahvuslikke kujusid. Holstre lastel on suured eeskujud, kelle poole nad püüavad. Minister tähendas oma kõne lõpul: „Härra riigivanema nimel soovin, et see kool töötaks õnnistusrikkalt ja et siit tuleksid välja Holstre esivanemate väärilised järeltulijad!"
Postimees, 23. detsember 1935
Koolimaja ehitati liiga kitsas. Hiljuti õnnistatud Holstre uues koolimajas osutuvad mõned ruumid, nagu ühe õpetaja elukorter, laste söögituba ja köök liiga kitsaks ja vajavad laiendamist. Vallavolikogu oma viimasel koosolekul tunnistas ruumide laiendamise, samuti lauda ja aida ehitamise tarvilikuks.
Selline oli koolimaja alguslugu. Nüüdseks on 1935. aastal valminud maja üle elanud palju suuri muudatusi.
1998. aastal alanud remondi ja ümberehituse tulemusena sai see keskkütte, sooja vee ja vesiklosetid ning ka ruumidele anti värske ilme. Aastatel 2001-2002 valmisid köök, saal ja muusikaklass. 2003. aastal ehitati võimla, 2005. aastal arvutiklass ja 2006. aastal uuendati kooli välisilmet.
Maja fassaad näeb praegu välja selline nagu algusaastatel: ilusa punase puitvoodriga. Sel kuul valmis koolimaja juurdeehitus lasteaiale.
Koolil on olnud oma köögiviljaaed, kasvukoohe ja õunapuud.
Me kool on kandud läbi aegade erinevaid nimetusi.
1935 – Holstre 6-klassiline Algkool
1944 – Holstre Mittetäielik Keskkool
1952 – Holstre 7-klassiline Kool
1961 – Holstre 8-klassiline Kool
1988 – Holstre 9-klassiline Kool
1991 – Holstre Põhikool
2006 – Holstre Kool
2006. aastal alustas kooli juures tegevust lasteaed
Koolis on olnud mitmed erinevad direktorid, palju õpetajaid ja lugematul hulgal õpilasi
Direktorid läbi aastate:
August Lainas (1935-1940)
Endel Vahesalu (1941-1944)
Paul Nugin (1944-1946)
Ella Lepa (1946-1949)
Maimu Alla (1949-1961)
Helmut Mõtsnik (1961-1987)
Tea Külm (1987-1999)
Toomas Klettenberg (1999-2005)
Marek Nõmmik (2006-2009)
Reeme Remmelgas (2009-2013)
Anu Saar (2013- )
Meie koolil on oma logo. Sellel on kujutatud kuusk, millel on 9 tippu, see tähistab põhikooli üheksat klassi. Raamat tähistab tarkust ja päike vaimuvalgust.
Meil on oma lipp. Praeguse lipu eelkäija on Pulleritsu kooli lipp. See kingiti Pulleritsu koolile100. sünnipäevaks vilistlaste poolt. Ajaleht Sakala kirjutab, et lipp läks maksma 150 krooni ja on saanud õige nägus. Lipu esiküljel oli metsatuka tagant tõusev päike, nagu praeguselgi lipul. Lipu tagakülg on koostatud rahvusvärvidest
Hariduselu 150. aastapäevaks kujundas kunstnik Tiit Pääsuke uue lipukavandi, sest vanal oli teiselt küljelt sinimustvalge lipp kaduma läinud. Kunstnik kasutas uuel kavandil samu sümboleid - raamatut ja päikest. Seda lippu kasutame tänaseni.
150. aastapäevaks sündis kooli „Vilistlaste laul“, mille viisi autor on muusikaõpetaja Helve Hrabrova.
Kooli 160. aastapäevaks korraldati võistlus, millel püüdsid kooli laulu luua õpilased ise. Selle võitis Kalle Küti laul, mida laulame tänaseni.