Uudised

Leiutatud teater 06. juuni Eve All


Holstre kooliteatri noorte poolt valmis lavastus leiutatud teatri raames „Maailmas on vaid üks hea nõid. Väikene nõid.“
Tulenevalt kooliteatrijuhendaja projektist oli minu ülesandeks välja tuua lavastus lähtuvalt leiutatud teatri printsiibist. See tähendab seda, et mina pakkusin lastele juhendajana teema, kuid lavastuse sisu ja väljendusvahendid olid õpilaste endi teha.
Et ülesanne enda jaoks veel põnevamaks muuta, panin ma koostööd tegema kaks noortegruppi, kes teineteist varem ei tundnud. Kandev roll sai Holstre kooliteatri õpilastele ning massistseenis osalesid muuseumi huviringi noored. Laste ühiseks teemaks sai kurjuse tuleproov, kus noored jutustavad loo läbi lavastuse sellest, kes siis lõpuks on hea nõid – kas nõid, kes nõiub kurja või nõid, kes nõiub head näidendi Väikene nõid ainetel.
Leiutatud teatri printsiibi puhul oli oluliseks enda kui lavastaja taandamine juhendajaks, mis tähendas, et mul tuli lasta noortel ise avastada teatrit kui eneseväljendamisvormi. Lõpptulemuse puhul ei ole oluline kunstiline kvaliteet, vaid teater kui vahend endale (ja teistele) oluliste teemade avamisel ning kollektiivne areng. Holstre kooliteater alustas oma tegevust eelmise aasta sügisel, seega vajas meie väikene kollektiiv väga ühtset rütmitunnetus eesmärkide poole püüdlemiseks.
Kogu lavastuse alustalaks sai noorte valikul öömatk, kus sisu andis kätte mängupiirid ja lisas laste tegevusse ning draamaprotsessi vajalikke pingeid. Läbi kindlate punktide tuli lastel läbida ööhämaruses ligi 3 kilomeetrit, seejärel lavastada nõidade pidu ja nõiaeksam. Improvisatsioon terve grupiga maalistes Holstre-Polli mägedes oli üldjoontes kokkulepitud. Ettevalmisatud olid maskid ja kostüümid, mis toetasid noori rollis püsimises. Öömatka eesmärgiks oli lavastada nõidade teekonda peopaigani. Noortel oli lubatud esitleda spontaalselt teekonnal ettetulevaid raskusi, kurjust ja hirmu. Nõidade peol väljendati tantsuga oma võimu, idee oli kasutada oma keha kujutamaks kurjuse emotsiooni. Noored võtsid iga kolme sekundi tagant poosi ja tardusid sellesse, nii, et tekiks inimskulptuur. Lisaks metsale ja heinamaale kasutati lavastuses veel teisigi keskkondi: Holstre kauplust ja Kalame talu aita. Dialoog loodi intervjuu võtmes, kus Väikene nõid jutustab loo heaks nõiaks saamisest. Vaataja kujutluspilti toetavad erinevad video stseenid.
Lisan veel kokkuvõtteks, et lavastus: „Maailmas on vaid üks hea nõid. Väikene nõid.“ on tulenevalt keerulisest koroona perioodi igati väärt leiutatud teatri tiitlit, sest nn kokkumängimist või harjutamist sai pandeemia olukorrast tingituna teha väga minimaalselt. Lõpptulemusena saame öelda, et taoline ülesanne toetas noorte arengut väga. Õpilased said arendada leiutatud teatri kaudu sotsiaalseid oskusi, eneseväljendust ja loovust ning arusaamist inimsuhetest ja ühiskonnast. Esitletud töö tulemusena väärtustab noor loomingulist koostööd, ideede paljusust ja võtab vastutuse tulemuse eest. Olen tänulik!

 

Marju Rebane

Kooliteatri juhendaja

Holstre kooliteatri noorte poolt valmis lavastus leiutatud teatri raames „Maailmas on vaid üks hea nõid. Väikene nõid.“
Tulenevalt kooliteatrijuhendaja projektist oli minu ülesandeks välja tuua lavastus lähtuvalt leiutatud teatri printsiibist. See tähendab seda, et mina pakkusin lastele juhendajana teema, kuid lavastuse sisu ja väljendusvahendid olid õpilaste endi teha.
Et ülesanne enda jaoks veel põnevamaks muuta, panin ma koostööd tegema kaks noortegruppi, kes teineteist varem ei tundnud. Kandev roll sai Holstre kooliteatri õpilastele ning massistseenis osalesid muuseumi huviringi noored. Laste ühiseks teemaks sai kurjuse tuleproov, kus noored jutustavad loo läbi lavastuse sellest, kes siis lõpuks on hea nõid – kas nõid, kes nõiub kurja või nõid, kes nõiub head näidendi Väikene nõid ainetel.


Leiutatud teatri printsiibi puhul oli oluliseks enda kui lavastaja taandamine juhendajaks, mis tähendas, et mul tuli lasta noortel ise avastada teatrit kui eneseväljendamisvormi. Lõpptulemuse puhul ei ole oluline kunstiline kvaliteet, vaid teater kui vahend endale (ja teistele) oluliste teemade avamisel ning kollektiivne areng. Holstre kooliteater alustas oma tegevust eelmise aasta sügisel, seega vajas meie väikene kollektiiv väga ühtset rütmitunnetus eesmärkide poole püüdlemiseks.
Kogu lavastuse alustalaks sai noorte valikul öömatk, kus sisu andis kätte mängupiirid ja lisas laste tegevusse ning draamaprotsessi vajalikke pingeid. Läbi kindlate punktide tuli lastel läbida ööhämaruses ligi 3 kilomeetrit, seejärel lavastada nõidade pidu ja nõiaeksam. Improvisatsioon terve grupiga maalistes Holstre-Polli mägedes oli üldjoontes kokkulepitud. Ettevalmisatud olid maskid ja kostüümid, mis toetasid noori rollis püsimises. Öömatka eesmärgiks oli lavastada nõidade teekonda peopaigani. Noortel oli lubatud esitleda spontaalselt teekonnal ettetulevaid raskusi, kurjust ja hirmu. Nõidade peol väljendati tantsuga oma võimu, idee oli kasutada oma keha kujutamaks kurjuse emotsiooni. Noored võtsid iga kolme sekundi tagant poosi ja tardusid sellesse, nii, et tekiks inimskulptuur. Lisaks metsale ja heinamaale kasutati lavastuses veel teisigi keskkondi: Holstre kauplust ja Kalame talu aita. Dialoog loodi intervjuu võtmes, kus Väikene nõid jutustab loo heaks nõiaks saamisest. Vaataja kujutluspilti toetavad erinevad video stseenid.
Lisan veel kokkuvõtteks, et lavastus: „Maailmas on vaid üks hea nõid. Väikene nõid.“ on tulenevalt keerulisest koroona perioodi igati väärt leiutatud teatri tiitlit, sest nn kokkumängimist või harjutamist sai pandeemia olukorrast tingituna teha väga minimaalselt. Lõpptulemusena saame öelda, et taoline ülesanne toetas noorte arengut väga. Õpilased said arendada leiutatud teatri kaudu sotsiaalseid oskusi, eneseväljendust ja loovust ning arusaamist inimsuhetest ja ühiskonnast. Esitletud töö tulemusena väärtustab noor loomingulist koostööd, ideede paljusust ja võtab vastutuse tulemuse eest. Olen tänulik!

 

Marju Rebane

Kooliteatri juhendaja

holstre_kooliteater
holstre_kooliteater