Tarvastu Kihelkonnas on 1891 aastal teatud rääkida: „Ku Virtsjärv pühade vahel müräb, sõs saab paelu kalu kevade.“ Virtsjärveks on Võrtsjärve vananenud nimi.

Viide: H II 25, 605 (236) < Tarvastu khk. - Jaak Ungerson (1891)

Holstre Kooliteatri lastel oli võimalus sõita parvega Võrtsjärvel, püüda palju kalu, ujuda ja osaleda viktoriinis. Lisaks ujuvatele kaladele oli vees näha ka Šoti mägiveiseid.

Kord, kui mehed olid järvel kaletamas, sattus nende võrku näkk. Kalamehed olid näki ilust pimestatud ja tahtsid teda oma külla silmailuks viia. Näkk palus mehi haledalt, et need ta lahti päästaks. Lubas end iga päev näitamas käia. Lasku ainult mehed ta lahti. Kuid mehed ei hoolinud näki palvetest.

Seepeale sai näkk vihaseks ja ütles meestele, et kui need teda lahti ei lase, siis palub ta Veehaldjal Võrtsjärve kaldad soiseks muuta ja sinna pilliroog, mis sõrmejämedune, kasvama panna.

Kalamehed ei uskunud näkki ega lasknud teda ka vette tagasi, vaid hakkasid hoopis kodupoole sõudma. Heitnud nad korraks pilgu kõrvale, oli näkk juba kadunud. Mehed kuulsid ainult sulpsatust, justkui oleks kala veest hüpanud.

Sellest ajast sattuski Veehaldja viha kalameestele ja nende kiusuks muutis ta kaldad soiseks ja pilliroogu pani ta kasvama rohkem kui palju.

Viide: https://vortsjarv.ee/vortsjarve-kultuuriparand/link opens on new page

Marju Rebane

Holstre Kooliteatri juhendaja