Jõulueelsel ajal oleme käinud mõnel aastal Viljandi loomade varjupaigas kiisudele ja kutsudele jõuluüllatust viimas.

Tüdrukutel tekkis sel aastal mõte kaasata ettevõtmisesse kogu koolirahvas.

Juba mõned nädalad varem alustasid 4. klassi õpilased õpetaja Aino juhendamisel kingituste ettevalmistamisega. Õpilased õmblesid kiisudele tekikesi. Õpetaja Aino tikkis vahva kiisu ja kutsuga pildiga liniku.

Korraldasime väikese korjanduse. See oli muidugi kõikidele vabatahtlik, kuid annetajaid jagus. Kaasa lõid ka õpetajad ja lapsevanemad. Kogutud raha eest ostsin varjupaiga suurtele ja väikestele kiisudele krõbinaid ja koertele konserve.

Lastevanemate ja õpetajate koostöös toimetasime lapsed autodega varjupaika ja pärast tagasi kooli.

Küll oli varjupaigas ilusaid triibikuid ja musta- valgekirju kassikesi, kes ootasid meie paitusi ja silitusi. Tänutäheks olid mõned kassid oma nurrumootorid tööle pannud. Kindlasti oleksid need loomaksed rohkem rõõmustanud kui oleks tunda saanud oma peremehe paitust.

Varjupaigas saime aru, et mõned inimesed võivad olla väga halvad ja kurjad kui nad hülgavad oma lemmikuid. Olime varjupaigast lahkudes kurvad mõeldes nendele loomadele ja samas ka õnnelikud ja rahulolevad, et saime kodututele kiisudele ja kutsudele pakkuda veidikenegi jõulurõõmu ja neid paitada.

Meie soovime, et inimesed ei võtaks endale lemmikloomi kui nad ei suuda neid armastada ja nende eest hoolt kanda. Väikestena on kõik loomalapsed tõeliselt armsad nunnud, kuid nad kasvavad suureks ja võivad muutuda kurjaks kui nende eest ei hoolitseta ja neid koheldakse halvasti.

Õpetaja ja emana arvan, et see hea, mida me endast anname, muudab meid ennast paremaks- hoolivamaks ja mõistvamaks.

Irma Tooming

Holstre kooli 4. ja 6. klassi juhataja